Suvepealinnas
Pühapäeva hommikul täitus Pärnu rand otsekui imeväel tuhandete kahvanägudega, kes valgemad kui rannaliiv,. Julgemad proovisid ka merevett, nende hulgas meie Julie. Vapralt kinnitas ta, et oli väga karastav ning et ega Prantsusmaalgi igal pool vesi soe pole. Näiteks Bretagne’is olevat umbes sama, mis siin.
Päike olid teinud inimesed lahkeks ja rõõmsaks ning isegi valimisreklaamile vastuvõtlikuks. Ikkagi esimene tõeliselt kuum rannailm. Tõsi küll, eurojutust kõrgemalt hinnati siingi punaseid õhupalle, mis peagi kujundasid kogu rannamaastikku. Tund tunnilt muutusid järjest punasemaks ka meie ninad ning käsivarred olid õhtuks üsna toon-toonis särgivarrukatega.
Üks jalgrattur, kes juba ei tea mitmenda tiiruga meie noorte juurde väntas, esitas lõpuks tungivas kõneviisis arupärimise, et mis tööd nood elus ka teinud on, et julgevad kanda särke kirjaga „Working Class Hero”. Ise tutvustas ta ennast esialgu, kui tehases töötanud inimest.
Kätlin siis rääkis oma ettekandja karjäärist, mispeale küsija lahkemaks muutus ja tunnistas, et ise oli tegelikult tehases hoopiski valgekrae.
Üks proua teatas aga uhkelt, et „olen nii apoliitiline kui võimalik”. Huvitav, kui apoliitiline on üldse võimalik olla? Kas see tähendab vaid rõhutatud distantseerumist poliitikutest või igasuguse huvi puudumist selle vastu, kuidas elu su ümber on korraldatud? On see tõepoolest täielik ükskõiksus selle suhtes, mis su elu mõjutab või on see ükskõiksus elu suhtes?
Õnneks ei kohta selliseid tüüpe just tihti, kuigi paar tükki päevas tuleb ikka ära.
Poliitikaks peetakse muidugi ainult seda, mida Toompeal või Brüsselis aetakse. Kohalikul tasandil tegevus olevat vaid elu korraldamine. Et selleski tegevuses tuleb valikuid teha, just nimelt poliitilisi valikuid, ei taha paljude inimeste pähe mahtuda.
Üks noor ema tuli aga uurima vanemahüvitise kohta. Kuigi sellest on reformierakond teinud oma „püha lehma” ja tellinud tohutus mahus reklaame, mis muu hulgas annavad absurdseid lubadusi selle edasise maksmise kohta Euroopa Liidu eelarvest, näib nende reklaamide efekt olevat vastupidine.
Samamoodi, kui mõjus vastupidiselt peaministri katse veenda vanainimesi selles, et pensione ei kärbita. Paljud kahtlustavad, et pensionitega läheb samamoodi, kui kõikide teiste Ansipi lubadustega.
