Vali 7. juunil sotsiaaldemokraadid

Täna külastab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eurobuss Haapsalu, rahvaga tuleb kohtuma Euroopa Parlamendi liige Katrin Saks.

Euroopa Parlamendi liikme Katrin Saksa sõnul on sotsiaaldemokraatide eurokampaania keskmes üle-eestiline bussituur, mille eesmärgiks on vahetult inimestega kohtuda ja Euroopa ning Eesti asju arutada. Saks nentis, et sotsiaaldemokraate on seni külastatud maakondades väga soojalt vastu võetud. “Mul on hea meel, et inimesed tulevad meiega rääkima ja suhtumine sotsiaaldemokraatidesse on toetav. Väga palju uuritakse sisepoliitilisi küsimusi, aga ka Euroopa Liidu ja selle institutsioonide kohta, mis näitab, et inimeste huvi poliitika vastu on meeldivalt suur,” lisas Saks.

Ajakava:
kell 11-13 Haapsalu turul
kell 13-15 Haapsalu kaubamaja juures
kell 15-17 Uuemõisa Konsumi ees

Sotsiaaldemokraadid külastavad kuu aja jooksul kõiki Eesti maakondi. Erinevates Eesti peatuspaikades on inimestega juttu rääkimas nii SDE eurokandidaadid, riigikogu liikmed kui ka kohalikku elu edendavad sotsiaaldemokraadid. Täpset infot bussi peatuspaikade ja kellaaegade kohta vaata edaspidi http://euroopa.sotsdem.ee/.

Pühapäeva hommikul täitus Pärnu rand otsekui imeväel tuhandete kahvanägudega, kes valgemad kui rannaliiv,. Julgemad proovisid ka merevett, nende hulgas meie Julie. Vapralt kinnitas ta, et oli väga karastav ning et ega Prantsusmaalgi igal pool vesi soe pole. Näiteks Bretagne’is olevat umbes sama, mis siin.

Päike olid teinud inimesed lahkeks ja rõõmsaks ning isegi valimisreklaamile vastuvõtlikuks. Ikkagi esimene tõeliselt kuum rannailm. Tõsi küll, eurojutust kõrgemalt hinnati siingi punaseid õhupalle, mis peagi kujundasid kogu rannamaastikku. Tund tunnilt muutusid järjest punasemaks ka meie ninad ning käsivarred olid õhtuks üsna toon-toonis särgivarrukatega.

Üks jalgrattur, kes juba ei tea mitmenda tiiruga meie noorte juurde väntas, esitas lõpuks tungivas kõneviisis arupärimise, et mis tööd nood elus ka teinud on, et julgevad kanda särke kirjaga „Working Class Hero”. Ise tutvustas ta ennast esialgu, kui tehases töötanud inimest.

Kätlin siis rääkis oma ettekandja karjäärist, mispeale küsija lahkemaks muutus ja tunnistas, et ise oli tegelikult tehases hoopiski valgekrae.

Üks proua teatas aga uhkelt, et „olen nii apoliitiline kui võimalik”. Huvitav, kui apoliitiline on üldse võimalik olla? Kas see tähendab vaid rõhutatud distantseerumist poliitikutest või igasuguse huvi puudumist selle vastu, kuidas elu su ümber on korraldatud? On see tõepoolest täielik ükskõiksus selle suhtes, mis su elu mõjutab või on see ükskõiksus elu suhtes?

Õnneks ei kohta selliseid tüüpe just tihti, kuigi paar tükki päevas tuleb ikka ära.

Poliitikaks peetakse muidugi ainult seda, mida Toompeal või Brüsselis aetakse. Kohalikul tasandil tegevus olevat vaid elu korraldamine. Et selleski tegevuses tuleb valikuid teha, just nimelt poliitilisi valikuid, ei taha paljude inimeste pähe mahtuda.

Üks noor ema tuli aga uurima vanemahüvitise kohta. Kuigi sellest on reformierakond teinud oma „püha lehma” ja tellinud tohutus mahus reklaame, mis muu hulgas annavad absurdseid lubadusi selle edasise maksmise kohta Euroopa Liidu eelarvest, näib nende reklaamide efekt olevat vastupidine.

Samamoodi, kui mõjus vastupidiselt peaministri katse veenda vanainimesi selles, et pensione ei kärbita. Paljud kahtlustavad, et pensionitega läheb samamoodi, kui kõikide teiste Ansipi lubadustega.

Kui  kolm nädalat tagasi polnud paljud inimesed kuulnudki, et varsti on valimised, siis nüüd teavad seda pea kõik.

Aga sugugi mitte kõik pole huvitatud valimismaterjalist. Eriti Tallinnas. Kõik olevat selge. Seevastu maal ringi liikudes on neid, kes jutttu ajada tahavad, hoopiski rohkem. Ka on maal tigedaid inimesi vähem. Selles mõttes on Keila päevadel ringiliikuvad inimesed rohkem maa- kui linnainimeste moodi. Ja täiesti erinevat tõugu rahvas liigub ka turgudel. Keskturg ja Nõmme turg, viimane nendest näeb nüüd täiesti fantastiline välja, polekski justkui ühes linnas.

Rasked ajad on poliitika huvilisi juurde toonud, aga ka neid, kes eelistavad endasse tõmbuda. Üks proua kuulutab Nõmme turul, et “puhkepäeviti ta religiooni ja poliitikaga ei tegele!”  Annaks taevas talle palju rahulikke puhkepäevi, aga kui ma vaatan, kuidas üks erakond demokraatia aluseid puhkepäevi võtmata õõnestab, pole ma nende päevade rohkuses sugugi nii kindel. Seda enam, et sellesse sekti kuuluvad tõsiusklikud. Kõikide teiste erakondade toetajatega saab rahulikult juttu ajada, aga need, kes kohe alguses kuulutavad, et nad valivad Keskerakonda, käituvad justkui silmaklappidega traavivad hobused püüdes vältida kõike, mis neid rajalt kõrvale võiks kallutada. Usul on ikka võimas jõud!