Sotsiaaldemokraadid
Miks valida Euroopa Parlamenti sotsiaaldemokraadid?
Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on Euroopa Parlamendis rohkem saadikukohti kui ühelgi teisel Eesti erakonnal ja me kuulume parlamendi ühte mõjukamasse ning suuremasse fraktsiooni. See tähendab, et meil on võimalus rääkida kaasa kõikides küsimustes, mis puudutavad nii Eesti kui Euroopa Liidu argipäeva ja tulevikku. Seepärast on Eesti sotsiaaldemokraatide esindatus europarlamendis meie riigi huvide seisukohalt oluline. Olulised asjad otsustatakse europarlamendi suurtes fraktsioonides – sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid – ja seal on tihti vaja kaitsta Eesti rahvuslikke huve, olgu siis liidu välissuhete, energiapoliitika, rahanduspoliitika või muudel teemadel.
Euroopa sotsiaaldemokraatide valimisplatvorm kutsub üles hääletama Euroopale uue suuna andmise poolt, mida vajab ka Eesti. Ülemaailmne majanduskriis on selgelt näidanud, et Euroopa vajab uut lähenemist ning majanduspoliitilist suunamuutust.
Sotsiaaldemokraatidest saadikute Andres Tarandi, Toomas Hendrik Ilvese, Katrin Saksa ja Marianne Mikko suuremad saavutused Euroopa Parlamendis:
1. Eesti resolutsioon, mis järgnes meie aprillisündmustele, kübersõjale ja meie Moskva saatkonna ründamisele. Euroopa Parlament taunis tungivalt toimunut ja suures osas on see tänu Eesti saadikute pingutustele, kusjuures Andres Tarand oli üks resolutsiooni autoritest. Samuti tehti Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei (PES) juhatuses aprillirahutuste teemal avaldus Eesti toetuseks, mis oli esimene ja selgeim avaldus, mille Euroopa parteid tegid.
2. Vene-Saksa gaasitrassi keskkonnamõjude esile toomine ja Läänemere probleemide teadvustamine selles kontekstis. Andres Tarandi eestvedamisel valmis arvamus Läänemerre kavandatud Venemaad ja Saksamaad ühendava gaasijuhtme keskkonnamõju resolutsioonile, kus rõhutatakse võimaliku reostuse erilist ohtu Läänemerele kui madalale ja suhteliselt suletud merele ning soovitakse üheselt paika panna vastutus võimalike õnnetuste puhul. Tarandi koostatud arvamusega soovitab energiakomisjon põhjalikult uurida lisaks Läänemerre uputatud keemiarelvadele ka Teise Maailmasõja ajal Soome lahes uputatud täislastis sõjalaevade mõju gaasitrassi rajamisele. Samuti tehakse arvamuses ettepanek kaaluda alternatiivina ka maismaal kulgeva gaasitrassi võimalust.
3. Andres Tarand koostas arvamuse ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles kehtestatakse üldsätted Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi loomiseks (s.o raha jagamine Marokost Valgeveneni). Ta jõudis järeldusele, et liiga palju väga erinevaid riike on kokku topitud vägisi, mis teeb asjaajamise ebaefektiivseks. Parlamendis siiski jäi siiksi nii, nagu oli varasemalt. 2007 a. otsustasid Rootsi ja Poola välisministrid teha muudatuse ning eraldada 6 endist NSVL-i riiki.
4. Toomas Hendrik Ilvese tehtud Euroopa Parlamendi väliskomisjoni raport, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Albaania vahelisi suhteid seoses 12. juunil Euroopa Liidu ja Albaania vahel alla kirjutatud stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonileppega. Väliskomisjon tunnustas raporti koostajat dokumendi põhjalikkuse eest. Väliskomisjoni aseesimehena valiti Ilves Euroopa Parlamendi Albaania “standing” ehk pidevraportööriks detsembris 2005.
5. Läänemere strateegia, mille üks initsiaatoreid oli Toomas Hendrik Ilves, kes oli “Läänemere strateegia Põhjadimensiooni raames” variraportöör. Peale tema lahkumist lõi Katrin Saks aktiivselt kaasa raporti koostamisel.
6. Peale Toomas Hendrik Ilvese lahkumist Euroopa Parlamendist sai Katrin Saksast koos paari teise Ida-Euroopa saadikuga peamine Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise eest võitleja. Juba teenuste direktiivi menetlemisel oli näha suuri vastuolusid Lääne- ja Ida-Euroopa vahel suhtumises tööjõu ja teenuste vabasse liikumisse. Kuigi Lääne-Euroopa oli EL-i laienemisel sellega nõustunud, rakendavad mitmed Lääne-Euroopa riigid siiani piiranguid. Vastuolud said eriti ilmseks teenuste direktiivi menetlemisel, kui Lääne-Euroopa ühelt poolt ametiühingud ja teiselt poolt suurfirmad (loe: Lääne-Euroopa vasak- ja parempoolsed) soovisid kaitsa nii oma teenuste- kui ka tööjõuturgu. Kui teenuste direktiivi menetlemisel saavutati peaaegu rahuldav kompromiss ja teema jäi mõneks ajaks varjusurma, siis peale Euroopa Kohtu lahendeid nn lähetatud töötajate direktiivi osas tõstatus see uuesti. Nimelt pole mitmed Lääne-Euroopa riigid oma seadusandlust viinud kooskõlla Euroopa direktiiviga. Selle asemel, et seda teha, süüdistatakse Ida-Euroopa riike sotsiaalses dumpingus ja lääneeurooplaste töökohtade äravõtmises. Need vastuolud tulid eriti ilmsiks nn Anderssoni raportiga kollektiivlepingutest. Siinkohal oli suur roll Katrin Saksal ja ühel Poola ning Ungari saadikul, et raport ei kujunenud ülekohtuselt Ida-Euroopa huve kahjustavaks ja et Ida-Euroopa töölised säilitasid oma õigused töötada teistes riikides.
7. Põlisrahvaste temaatika, eriti Venemaal elavate soome-ugri rahvastega seonduv: 1) Toomas Hendrik Ilvese poolt Vladimir Kozlovi esitamine Sahharovi inimõigusauhinna kandidaadiks 2006. aastal; 2) Katrin Saksa algatusel eraldati Euroopa Liidu eelarves esmakordselt raha, mis suunatud Venemaa etnilistele ja rahvusvähemustele kultuuri, hariduse, meedia ja kodanikuühiskonna arenguks; 3) Euroopa Parlamendi delegatsiooni viimine Katrin Saksa poolt soome-ugri rahvaste maailmakongressile Hantõ-Mansiiskisse; 4) Samuti seoses 2007. sügisel aset leidnud Eesti – Soome - Ungari Kultuurikonventsioonide 70. aastapäevaga, tegi Katrin Saks Euroopa Parlamendi Soome-Ugri foorumile ettepaneku korraldada soome-ugri rahvaid ja rahvuskultuuri tutvustav näitus, et juhtida tähelepanu soome-ugri rahvaste temaatikale, tutvustada hõimurahvaste rahvakultuuri ja tänapäeva. See toimus Euroopa Parlamendis, vahetult enne seda ka Brüsseli Eesti esinduses Euroopa Liidu juures;
8. Katrin Saks on käinud Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni (PSE) delegatsiooni kooseisus kaks korda Venemaal, kus olid kõrgetasemelised kohtumised Venemaa tipp-poliitikutega, mis on Eesti poliitikute jaoks hetkel siiski harv asi.
9. Katrin Saks on europarlamendis veedetud aja jooksul aktiivselt võtnud sõna erinevatel tarbijakaitseteemadel, rääkides korduvalt toidumärgistusest, tarbija õigustest pangadussektoris, mänguasjade ohutusest, tarbijakaitse küsimustest telekommunikatsioonipaketis, lennureisija õigustest, samuti kollektiivhagi teemadel ning tarbijakaitsele eraldatavate ressursside suurendamist, et parandada tarbijakaitse taset.
10. Kõik kuus Eesti saadikut tähistas ühiselt Eesti Vabariigi 90. aastapäeva Ellerheina kontserdi ja sellele järgneva vastuvõtuga. Samuti avati Euroopa Parlamendis Eesti Instituudi poolt koostatud näitus „EV 90 piltides“. See ja aprillisündmuste resolutsioon näitab, et Eestis suudavad erinevate parteide saadikud olulistes küsimustes koostööd teha, mis on suhteliselt erakordne.
11. 7. mail 2008. aastal algatas Marianne Mikko koos nelja kolleegiga (pr Zita Gurmai, ungari sots; pr Inese Vaidere, läti rahvuslik konservatiiv (UEN); hr Alexander Alvaro, saksa liberaal ja hr Christopher Beazley, briti konservatiiv) deklaratsiooni 23. augusti kuulutamiseks natsismi ja stalinismi ohvrite mälestamispäevaks. Deklaratsioon võeti vastu. Läbiminemiseks oleks vaja olnud vähemalt pool parlamendi koosseisust ehk 785-st liikmest 393 allkirja, koguti aga rohkemgi - 409 allkirja. Deklaratsioone algatatakse europarlamendis palju, aga vastuvõtmine ei ole igapäevane asi. Allakirjutanute hulgas oli 146 konservatiivi 287-st (u. 50%) ja 126 sotsi 216-st (u. 58%). 2. aprillil võeti vastu resolutsioon pealkirjaga Euroopa südametunnistus ja totalitarism, mille eesmärk oli eelkõige kommunistliku režiimi kuritegude hukka mõistmine. Sellele eelnes pikk protsess ja nii resolutsiooni pealkiri kui ka tekst oli suurte kompromisside tulemus poliitiliste gruppide vahel. Ka sotsiaaldemokraatide hulgas käis elav diskussioon. Resolutsiooni vastuvõtmist toetas 553, vastu oli 44 ning erapooletuks jäi 33.
12. 2008 aasta sügisel käsitles Marianne Mikko koostatud meediamitmekesisust puudutav raport esmakordselt Euroopa Parlamendi ajaloos web log’e ehk blogisid. Marianne Mikko märkis, et tänapäeva meediamaastikul on blogid kahtlemata tervitatav nähtus, kuid tähelepanu peaks pöörama ka küsimustele seoses blogijate õigusliku staatusega. Põhiliseks kitsaskohaks on Mikko hinnangul asjaolu, et ajakirjanikele kehtib teatud koodeks ning kirjapandu eest vastutab peatoimetaja, väljaandja jne, kuid nn uue meedia regulatsioon puudub. Euroopa Parlament kiitis raporti heaks ning blogisid tervitati kui “positiivset uut nähtust”.
13. 18.veebruaril 2009 aastal korraldas kalanduskomisjoni kuuluv Marianne Mikko Euroopa Parlamendis Läänemere kalandust puudutava konverentsi. Üritusel osalesid Läänemeremaade kalamehed, Euroopa institutsioonide ametnikud ning eurosaadikud. Koos otsiti lahendusi mitmetele küsimustele, sh kormoranide arvukuse piiramine, Läänemere kalavarude säilitamine jne.
14. Aktiivseim valimisvaatlusmissioonidel osaleja on Marianne Mikko, kes vaatles parlamendisaadikuks oleku ajal teiste seas nt Pakistani, Kambodža, Hiina ning muidugi Moldova valimisi.
15. Marianne Mikko juhtis 5 aastat Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni. Selle aja sisse mahuvad korduvad kohtumised, arutelud, konverentsid jpm Moldova rahu, stabiilsuse ning majandusliku arengu teemadel. Erilise tähelepanu alla võeti külmutatud Transnistria konflikt – välispoliitikahuvilistele korraldas Marianne Mikko sel teemal 2008 aasta alguses konverentsi Tallinnas. Moldova delegatsiooni tööst sündis ka Marianne Mikko raamat Moldova: lääne ja ida vahel (2009).
16. Inimkaubanduse ning prostitutsiooni küsimustega on Euroopa Parlamendis aktiivselt tegelenud PES Women juhatusse kuuluv Marianne Mikko. 2008 aasta lõpus algatas Mikko koos kolleegidega kirjaliku deklaratsiooni “Blue Blindfold” inimkaubanduse lõpetamiseks.
